19. septembril 2025, Ene Mihelsoni mälestuspäeval, asetasid Ene Mihkelsoni Seltsi liikmed Pilistvere kivikangurisse hauaplaadi kirjaniku metsavennana 1953. aastal tapetud isale Heinrich-Rudolf Mihkelsonile  (18.10.1917–16.02.1953). 
Hauaplaadi asetamisel luges Marju Lauristin ette katkendi romaanist "Ahasveeruse uni" (2017, lk 43):
"Poolhämaruses olevat ta hulkunud kivikangru ja suure risti lähedal, märganud täiesti ümmargusi munakive, värvipintsliga joonistatud nimed külgedel, ja sünni- ja surma-aastad või lihtsalt teade, kus keegi hinge heitnud.
Kas inimesest jääb alles vaid kivi? küsis ta. Kivikangru pealmistest kihtidest ei olevat ta avastanud ühtegi tuttavat nime, ju need olid siis kuskil sügavamal, teiste all, nii et kes ees, see mees, hierarhia valitsevat siingi. Viimses puhkepaigas, viimases
mäletamises, ja nendest, kes päris põhjas, ei saavat teada mitte keegi.
Viis hauaküünalt – sest rohkem tal kaasas polevat olnud – süüdanud ta siingi, igasse ilmakaarde ühe, ning üksiku ja ülejääva otse suure risti kõrvale või ette."
Loe ka Lilli Luugi sõnavõttu hauaplaani asetamisel.