Näitus „Varemed ja vahtrad“ avab kirjanik Ene Mihkelsoni tekstide ning maastike omavahelisi seoseid. Ene Mihkelsoni vanemad on pärit Lõimetsa (tänapäeval Käsukonna) ja Tammeküla küladest, mis mõlemad asuvad Järvamaal. Tema sünnikoduks on Kulli talu Tammekülas.
Seoses sellega, et Ene vanemad Evi ja Heinrich-Rudolf Mihkelson olid alates 1949. aastal sunnitud end varjama metsas Koeru-Koigi-Päinurme piirkondades, kasvas Ene üles oma ema õe, tädi Laine hoole all. Tänu tädi tööle elas ja õppis ta mitmetes mõisakoolides: Rägaveres, Karitsal ja Kabalas, seejärel Rakvere Internaatkoolis, kust viis tee edasi Tartu ülikooli õppima eesti filoloogiat. Pärast ülikooli lõpetamist 1968. aastal töötas Ene aasta aega Võnnu koolis emakeele õpetajana. Tema ainsaks töökohaks, enne vabakutselise kirjanikupõlve algust 1979. aastal, jäi Eesti Kultuurilooline Arhiiv (varem käsikirjade osakond) Kirjandusmuuseumis.
Tema loomingust, nii luules kui proosas, leiame nii maha põlenud külasid ja nende varemeid, aga ka mõisamaastikke ning põlispuudega parke. Hilisemas loomingus kohtame sageli Lõuna-Eesti kuplitel paikneva suvekodu meeleolusid.
Näitus „Varemed ja vahtrad“ on ajendatud Ene Mihkelsoni 80. sünniaastapäevast 21. oktoobril 2024.
Näitusel saab valitud luuletekstide ja proosakatkete kõrval vaadata ka kaasaegseid fotosid Ene Mihkelsoni lapsepõlvemaastikest. Samuti on külastajatel võimalus tutvuda Ene Mihkelsoni ühe romaani – „Nime vaev“ – käsikirjaga, mis on pärit Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist.
Näituse tekstid Ene Mihkelsoni teostest ja fotod on valinud Marju Lauristin ja Aija Sakova. Näituse kujundas Rene Haljasmäe.
Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital, Järva Vallavalitsus ja Ene Mihkelsoni Selts.
Näitus jääb Eesti Kirjandusmuuseumis avatuks 13. detsembrini 2024.
Järgmisena rändab näitus Imavere Rahvamajja, kus see avatakse 29. jaanuaril 2025.
Kirjuta esimene kommentaar