Näitusel on eksponeeritud mitme auhinnatud romaani käsikirjad, fotod nii kirjaniku perekonnaarhiivist kui ka välisreisidelt, ilmunud romaanid ja luulekogud ning autorile osaks saanud tunnustused. Samuti saab näitusel näha kirjanikule kuulunud esemeid, nagu ka temale kingitud maale Madis Kõivult ning Naima Neidre, Marje Üksine ja Reti Saksa graafikat.
Ene Mihkelsoni isikukogu kuulub Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile, kuid kuna kirjaniku käsikirjalisele pärandile kehtib juurdepääsupiirang, siis on näituse külastajatel harukordne võimalus tutvuda kirjaniku käsikirjalise pärandiga ja tema isikukoguga.
Eesti Kirjandusmuuseumis on eksponeeritud ka kunstnik Elle Palumäe kujundatud rändnäitus-infostend, mis valmis Rõuge valla toetusel Ene Mihkelsoni kandmiseks Võrumaa kultuurikaardile. Haanjas, oma maakodus kirjutas kirjanik kõik oma olulisemad teosed.
Ene Mihkelson (21.10.1944–20.09.2017) tuli eesti kirjandusse luuletajana, kriitiku ja kirjandusteadlasena 1970. aastatel. Kirjaniku tunnustatud romaanide hulka kuuluvad „Matsi põhi“ (1982), „Kuju keset väljakut“ (1983), „Korter“ (1985), „Nime vaev“ (1994), „Ahasveeruse uni“ (2001) ja „Katkuhaud“ (2007). „Ahasveeruse uni“ võitis Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna, „Katkuhaud“ tõi taas Eesti Kultuurkapitali preemia ja A. H. Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia. Luulekogu „Torn“ (2010) pärjati Balti Assamblee kirjandusauhinnaga. 2015. aastal sai Ene Mihkelson Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia. Ta oli Valgetähe IV klassi teenetemärgi kandja ja Tartu linna aukodanik.
Näituse „Elu. Aeg. Lugu. Kirjanik Ene Mihkelson 75“ koostasid Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja Vilve Asmer ja kirjandusteadlane Marin Laak, kes oli ka rändnäituse autor.
Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini 2020. Näituse plakati kujundas Krete Pajo.
Ringkäigust huvitatutel palume ühendust võtta Marin Laagi või Aija Sakovaga.
Kirjuta esimene kommentaar