Ajakirja Looming oktoobri numbris ilmusid Ene Mihkelsoni seni avaldamta luuletused "Kui kurb on kurbus", "Ei mingit valu lapsepõlve pärast" ja viieosaline luuletsükkel  "Kui ema arm on otsas".

    3. veebruar 2015
 
Kui kurb on kurbus
kui tundjat ei ole
kui tulivanker laskub
pilvede tagant hääletult
alla ja hõljub üle tühja
maa kus loomigi pole
kes siis tunneb ja mõtleb
mind
Täht süttib olnu üle ehk veel
ja raamat lööb lõkkena
põlema
Iseendast Otstarbeta
sest on ainult tihend sfääride
vahel Lühiühendus
Vaikuse tasane helin
nagu sulav õhk koondub talviti
litriteks et taas kaduda
kui kurb võiks olla kurbus siis
Kas sõna tahab taas üminaks
muutuda kui looja lõplikult
lahkub

 

          5. veebruar 2015

1

Kui ema arm on otsas
ja isa ei tulegi tuisutoast
välja Vaatan nendele
mõteldes jäävangist lahti
sulavat jõge Kiiskav päike
sätendab lumel viiskümmend
aastat on
muudetud nimetuks ja mae-
takse ühishauda
Ukraina on täna ja homme
Tuisk on unustamine ja
varsti keegi enam ei tule
laste ja koerte juurde
kes häälitsevad eneste kombel
eneste keeles ilmavalguse
lagedal
Keel ei tulegi keelest välja
kui ma siit ei kuhugi lähen
kellenagi ja kelleta
prahvatava kevade kurbusse
Ütle kui suudad et maid
kastev veri on ainult
pilt
Et sa ei tea et tead ja mäletad
Kaduv keskpunkt on
alati siin

2

Meelespea on lille sinine
värin mis taevast niriseb
niitpeenena alla vastuseks
tasane ümin kuuldamatu
võib-olla Kodu on kõikjal
kui hüüatusele millalgi komistad
ei tea sa et nõnda on öeldud
ja sa kohtud endaga

3

Surm on elu osa kui ta sind
tükkideks niidab Laskjad ei tea
et on enese tapnud
Emad otsivad nimetuks muudetud
poegi Mullal on hing

4

Eks ole see valus küll
kui luulest saab elu
ja tuksuv rohi on ainus
kes mäletab
taldupidi see tõuseb
kutsudes nüüd juba
sind
Nii on alati olnud
Nii jõuab loodu su
juurde Täitub kadunud
hingede kohtumisnälg

5

Sõna on jumal mis
sinu läbi saab mõtte
Keha on tüvelt kooruv
toht Tüvi jääb
Lehed langevad sügisel
maha Neist saavad
kevadel tärkavad hinged
Armasta ennast Aeg on
üürike Jumal ei sure

 

          2. oktoober 2015
 
Ei mingit valu lapsepõlve pärast
Sõda võttis Sõda andis Nüüd on
kõik nii täiuslikult kordumas
et ma isegi ei loenda kui palju tapetuid
ja õhkulastuid
Sõna sõna vastu valeõigeid väiteid
Aeg käib ringiratast karussellilt
kostab rõõmsaid hõikeid
enne kui avaneb maa