Ene Mihkelsondi fondi stipendiaadid (2019 - 2022)

2019

Henrik Sova, Joosep Susi ja Ene-Reet Soovik. Fotod: Alar Madisson, Ly Lestberg, Alar Madisson

2018. aasta lõpus valiti kuue tugeva taotluse hulgast välja esimesed Tartu Kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondi uurimistipendiumi saajad.
Stipendiumi nõukogu koosseisus Hasso Krull, Marju Lauristin, Arne Merilai, Mart Velsker ja Aija Sakova stipendiumid määrata Ene-Reet Soovikule, Henrik Sovale ning Marju Taukari ja Joosep Susi ühisprojektile.

Nii Ene-Reet Sooviku kui ka Marju Taukari ja Joosep Susi projektid soovivad tegeleda Ene Mihkelsoni luule analüüsiga. Sooviku projekt tööpealkirjaga „Küülikuaugust alla: Ene Mihkelsoni luule ruumid“ keskendub Mihkelsoni luuleilma tähenduslikule ruumilisusele. Marju Taukar plaanib koostöös Joosep Susiga analüüsida Mihkelsoni luulet digitaalhumanitaaria meetoditega. Henrik Sova eesmärgiks on Ene Mihkelsoni keelefilosoofiasse süvenemine.


2020 Tanar Kirs, Leo Luks, Kristiine Kikas ja Indrek Ojam Ene MIhkelsoni loomingule pühendatud ettekandepäeval Eesti Kirjandusmuuseumis, 21.oktoobril 2020.  Foto: Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum.


2019. aasta lõpus otsustas Tartu Kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondi nõukogu eraldada 2020. aastaks neli Ene
Mihkelsoni fondi uurijastipendiumi.

Stipendiumi pälvisid kirjandusteadlased Kristiine Kikas, Tanar Kirs ja Indrek Ojam ning filosoof Leo Luks. Tallinna Ülikooli doktorant Kristiine Kikas ja Tartu Ülikooli doktorant Tanar Kirs keskenduvad Ene Mihkelsoni luule lähilugemisele. Indrek Ojami uurimisprojekt asetab Mihkelsoni proosa W. G. Sebaldi loomingu kõrvale ning Leo Luks süveneb kodutusekogemusse Mihkelsoni loomingus.
2021 Jürgen Rooste ja Loone Ots Ene Mihkelsoni loomingule pühendatud ettekandepäeval 21. oktoobril 2021 Eesti Loodusuurijate Seltsi maja saalis. Foto: Alar Madisson/Eesti Kirjandusmuuseum.

2020. aasta detsmebris kuulutas Tartu Kaultuurkapilati fondi nõukogu 2021. aasta uurimisstipendiumite saajateks Loone Otsa ja Jürgen Rooste.

Loone Otsa uurimistöö eesmärk on uurida võrdlevalt paganliku ja kristliku mõtteviisi esinemist Ene Mihkelsoni romaanides. „Rööbiti seni esile toodud eesti (paganliku) mütoloogiaga on Mihkelsoni proosas hoomatav ka kristlik mütoloogia. On oluline näiteks küsida, kui palju leidub Mihkelsoni tekstides otseseid või kaudseid viiteid piiblitekstidele, k.a nende alusel loodud eesti vanasõnadele.“

Jürgen Rooste eesmärk on tegeleda proosa ja vabavärsi vahelise ülemineku loomingulise uurimisega. „Olen aastaid tegelenud n.ö „vajuva vee piiri“ ehk siis luule olemuse või serva otsimisega. Ene Mihkelsoni luule on olnud nois arutlusis üks inspireerivamaid. Soov on selle teemaga süvitsi tegeleda.“


2022 Augustis 2022 otsustas Tartu Kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondi nõukogu välja anda neli uurijastipendiumi kirjaniku 80. sünniaastapäeva konverentsiks valmistumiseks 2024. aastal. Stipendiumid pälvisid kirjandusteadlased Sirje Olesk, Galina Ponomarjova, Janika Kronberg ja Arne Merilai.

Kirjandusteadlase Sirje Oleski käsitlus keskendub Ene Mihkelsoni kui kirjanduse uurija ja kirjaniku rolli mõtestajale. Ehkki Ene Mihkelsoni tuntakse ennekõike kui uuendusmeelset luuletajat ja elu sügavusi loovivat prosaisti, algas tema loometeekond kirjanduskriitiku ja kirjandusloolasena. Töötades Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis taotles Ene Mihkelson eesti kirjanduse uurijana ka aspirantuurikohta ja oli valmis kirjutama kandidaadiväitekirja Friedebert Tuglase kriitikast. Tema elulooga inimesele (metsavendadest vanemad) paraku seda võimalust ei antud ja nii alustas Ene Mihkelson vabakutselise elu.

Kirjandusloolase Janika Kronbergi uurimus võtab võrdlevalt vaatluse alla metsavendluse teema kajastamise Ene Mihkelsoni ja Arved Viirlaiu (1922-2015) romaanides. Arved Viirlaid, kelle 100. sünniaastapäev oli käesoleval aastal, oli paguluses üks tõlgitumaid eesti kirjanikke ja just tema loomingu kaudu said lugejad nii Euroopas ja Ameerikas kui ka Aasias aimu nõukogude okupatsiooni olemusest. Võrdleva käsitluse aluseks on Arved Viirlaiu tuntuim romaan "Ristideta hauad" (1952) ja Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni" (2001).

Kirjandusteadlane Galina Ponomarjova uurimuse eesmärk on uurida Ene Mihkelsoni metsavendlust kajastavate romaanide ajaloolis-biograafilist konteksti. Kirjanduslike tekstide maailma kõrvutatakse arhiivimaterjalidega, täpsemalt on Ponomarjoval plaanis uurida kirjaniku isa suguvõsa tausta. Ehkki Ene Mihkelson töötas ka ise palju arhiivimaterjalidega, on Ponomarjoval õnnestunud leida arhiivimaterjale, mis võisid olla teadmata ka kirjanikule endale.

Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor Arne Merilai võtab ette Ene Mihkelsoni poeetika käsitluse, uurides kirjaniku luule ja proosa omavahelist põimitust. Uurimust toetab Tartu Ülikooli kirjandustudengitele mõeldud eriseminar Ene Mihkelsoni loomingust 2023. aasta kevadsemestril.