Ingliskeelse eesti kirjandust tutvustava ajakirja Estonian Literary Magazine 2019. aasta kevadnumbris on üks lugu – "How to become a person? How to be a person?" (lk 52–55) – pühendatud Ene Mihkelsonile ja temanimelisele seltsile.  ELMi kevadnumbri pdf-i on võimalik näha ja lugeda ajakirja kodulehel.
Ene Mihkelsoni Seltsile pühendatud artikli pdf-i võib näha siin.

Allpool on ära toodud ingliskeelse artikli eestikeelne algversioon.

Ene Mihkelson: „Kuidas saada inimeseks? Kuidas olla inimene?“

Ükskord tehti viga ja viga oli vägivald

Ka pärast seda sündis inimesi (vaesekesi?)

kes kohanesid veas ja elasid kui ennemuiste

süütuna ja teadmata Aga nüüd on kate

langenud kõigi silmilt Kuidas nemad (ikka nemad)

veel vigu juurde tegid kui nad nägid

(pidid nägema) et meri on mürgine et kajakas

kukub et kotkad surevad välja Ei mina tea

Ma olen väsinud Mu käsi ka ei tea

et saaksin lohutada sind su veas

(Ene Mihkelson «Kõik redelid on tagurpidi», lk 114)

 

2017. aasta 20. septembril suri üks eesti kirjanduse suurkujusid, luuletaja ja prosaist, kompromissitu süüvija eesti ajaloo ja inimhinge sügavustesse, aga ka irooniline stiilimeister Ene Mihkelson (21.10.1944–20.10.2017). 2018. aasta 12. mail asutasid kirjaniku lähedasemad sõbrad ja tema loomingu austajad Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Ene Mihkelsoni Seltsi.

Kui näiteks Saksamaal on suurte kirjanike seltsid võrdlemisi tavapärased, siis Eestis see liialt iseenesestmõistetav ei ole. Ene Mihkelsoni Seltsi asutamise ajendiks oli ühelt poolt soov Ene Mihkelsoni loomingut ja vaimset pärandit au sees hoida ja jätkuvalt tutvustada, sest Mihkelson on autor, kes on pälvinud olulisi riiklikke ja euroopalikke autasusid ning kelle looming kuulub vaieldamatult maailmakirjandusse, kuid mis ei ole seni vääriliselt laialdast tähelepanu pälvinud. Teisalt on seltsi asutamine seotud äratundmisega, et kaasaja üha kiirenevas ja kiiretele naudingutele orienteeritud maailmas on mitmed olulised väärtused nagu süvenemine, au ja ausus tahaplaanile jäänud. Ene Mihkelsoni looming saab olla väravaks nende teemade tõstatamisel ja käsitlemisel.

Nagu öeldud, asutasid seltsi kirjaniku lähedasemad sõbrad, aga ka kirjandusuurijad ja tema loomingu austajad. Seltsi eesmärk ei ole kasvada võimalikult suureks, pigem on soov teadlikult kujundada Ene Mihkelsoni loomingu (taas)lugemist ja avastamist ning selle kaudu juhtida tähelepanu ja tegeleda eesti ühiskonna oluliste küsimustega. Seltsi liikmetele pakub selts võimalust Ene Mihkelsoni loomingut ühiselt taasavastada ning loetu üle ausalt ja süvenenult arutleda.

Kirjanik Viivi Luik ütles seltsi asutamisel: „Eesti ühiskond, mis on kui lageraie läbi teinud raielank, vajab hädasti metsaistutajaid, teisisõnu inimesi, kes on valmis esindama ja seisma väärtuste eest, mis olid ka Enele olulised. Need on avarus ja sügavus, au ja ausus, aga loomulikult ka vaimsus. Ma loodan, et selle seltsi ja selle liikmete töö on näha aastate pärast, sest metsa istutamine ongi aeganõudev töö.“

Ene Mihkelsoni pärija, eesti sotsiaalteadlane ja poliitik Marju Lauristin on seltsi käsutusse andnud vahendid, mida selts saab kasutada nii Mihkelsoni akadeemilise uurimise soodustamiseks kui ka laiemalt kirjandust ning kirjanduse ja ajalooga süvitsi tegelemist populariseerivaks tegevuseks. Samuti on seltsi soov kaasa aidata ning vajadusel toetada Ene Mihkelsoni loomingu laiemat tõlkimist. Seni on tõlgitud tema luulet vene, saksa, inglise, hispaania ja hollandi keelde. Proosaloomingust on vaid tema viimane romaan „Katkuhaud“ (2007) tõlgitud soome ja läti keelde, kuid oluline oleks Mihkelsoni proosaloomingu, sh ka teiste romaanide, iseäranis „Ahasveeruse une“ (2001) jõudmine suurtesse keeltesse (saksa, inglise ja vene keelde). Romaani „Ahasveeruse uni“ on nimetatud ka taasiseseisvunud Eesti üheks kõige olulisemaks proosateoseks. 2016. aastal ilmus siinkirjutaja sulest Saksamaal monograafia Ene Mihkelsoni ja saksa kirjaniku Christa Wolfi mäletamise poeetika ja mälufilosoofia võrdlusest (Ausgraben und Erinnern, 2016).

2018. aasta sügisel kuulutas Ene Mihkelsoni Selts koostöös Tartu Kultuurkapitaliga välja konkursi kolmele uurijastipendiumile, et soodustada Ene Mihkelsoni loominguga süvitsi tegelemist.

2019. aastal on seltsil plaanis süvenemist ja aeglustumist väärtustav ning mõtestav lähilugemisalane koolitus õpetajatele. Selts väärtustab iseäranis tööd õpetajate ja õpilastega, sest just õpetajad on need, kes saavad inspireerida õpilasi tundma huvi väärtkirjanduse vastu ning aidata neil lugemise kaudu aeglustuda ja süveneda. Seetõttu on selts omakorda võtnud eesmärgiks inspireerida ja innustada õpetajaid. Järgnevatel aastatel on plaanis pühendada õpetajatele mitmeid koolitusi ja suvekoole, tuues kirjanduse ja ajalooõpetajad ühe laua taha.

Ene Mihkelson on kirjanik, kelle raamatud juhatavad teed sügavuse otsingutele, otsima maksimaalselt võimalikku inimese tunnete ja mõtete maailmas. Ene Mihkelson oli idealist ja maksimalist, ta on nõudlik nii iseenda kui oma lugeja vastu, kuid tal on ka palju pakkuda. Ta teab sügavate inimlike tunnete (armastuse, kaotusvalu, igatsuse) hinda, ta teab, mis (elu)raskus ja mis kannatus. Ja just nende tundmist on inimesel vaja, et kogeda maailma sügavamalt ning elada oma elu tähenduslikumalt.

 

Aija Sakova